[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kirjutama ‹37›

1. tähti, numbreid vm. kindla tähendusega märke v. nende ridu paberile vm. materjalile tegema; kirjalikku teksti koostama, midagi kirja panema. Tähti, numbreid, hieroglüüfe, noote kirjutama. Kirjutab (pasta)pliiatsiga, sulega, tindiga, täitesulepeaga. Kirjutab kriidiga tahvlile. Käsitsi, masinal, arvutiga kirjutama. Ta kirjutab vaevaliselt, aeglaselt, kiiresti. Katsu hästi väikselt kirjutada! Kirjutas vasaku käega. Laps õpib alles kirjutama. Mees ei oska lugeda ega kirjutada. See on loetavalt, selgesti, halvasti, segaselt kirjutatud. Kirjutas paberilehele ainult paar sõna. Allkirja, oma nime, aadressi kirjutama. Kirjutasin telegrammiblanketile: „Saabun homme!” Ettekannet, seletuskirja, aruannet, protokolli kirjutama. Kirjuta kohe avaldus! Volitust, tõendit kirjutama. Õpilane kirjutab harjutust. Vihik on täis kirjutatud. Istus oma kabinetis ja kirjutas. Heebrea keelt kirjutatakse paremalt vasakule. See sõna tuleb kirjutada suure algustähega. Siis kirjutati 'oli' aasta 1784. Randlaste hulgas valitses kirjutamata seadus, et merehädalisi tuleb abistada. Käsi tõrgub seda kirjutamast. | piltl. Kangelaslikud võitlejad kirjutasid oma nime igaveseks ajalukku. *Egas neile pole näkku kirjutatud, et nad vaenlased on. E. Maasik. || nende märkide tegemiseks vastav, sobiv olema. Sulg kirjutab hästi. See kriit ei kirjuta.
2. kirja (4. täh.) saatma; midagi kirja teel teatama. Ta pole enam ammu emale kirjutanud. Lubas kohe kirjutada, aga unustas. Sellest on tarvis talle kindlasti kirjutada. Poeg kirjutab, et elab hästi. Sain temalt kirja, kuid ei ole jõudnud veel vastu kirjutada.
3. kirjutades (1. täh.) mingit teost looma. a. (hrl. ilukirjandusliku, aga ka muu kirjasõnalise loomingu kohta). Kirjutab luuletusi, jutustusi, vesteid, novelle, kuuldemänge, stsenaariume. Värsse, proosat kirjutama. Kogu pala on kirjutatud dialoogis. Kirjutasin sellest sündmusest ajalehele följetoni. Kirjutas huvitava populaarteadusliku artikli, põhjapaneva uurimuse. Raamatu kohta kirjutati mitu retsensiooni. Raamat, teos on kirjutatud ladusalt. Rein kirjutab parajasti väitekirja. Ta kirjutab sageli ajakirjas „Eesti Loodus”. Selle probleemi kohta on palju kirjutatud. Kirjanik kirjutas algul varjunime all. b. (heliloomingu, komponeerimise kohta). Helilooja on kirjutanud koorilaule, kantaate, sonaate, oratooriume, mitu ooperit. Laulumängule on kirjutanud muusika üks kohalik helilooja. H. Eller on kirjutanud ka meeskoorile.
4. (ajakirjanduse, raamatute kohta:) tekstina avaldama, teatavaks tegema. Sellest sündmusest kirjutavad kõik ajalehed. Uutest filmidest kirjutati „Sirbis”. „Lõuna-Eestis algas viljakoristus,” kirjutab tänane „Päevaleht”. Ajalooõpikus kirjutatakse sellest üpris lühidalt.
5. kuhugi registreerima. Peremees kirjutas koha, talu poja nimele. *Millise nime all pidi nüüd väike kirikuraamatusse kirjutatama .. ? M. Pedajas (tlk). *Tuleb järeldada, et Peterson end muudele loengutele ei kirjutanud, kuna loengutsüklid olid pealegi tasulised .. K. Taev. || piltl kellegi v. millegi arvele panema, kontosse kandma. Küllap seegi temp kirjutatakse Jussi arvele. Õnnetus tuli kirjutada juhuse arvele.
6. määrama, välja kirjutama (3. täh.) Käisin arsti juures, arst kirjutas rohtu. Kooliarst kirjutas poisile prillid. *Et ta heas lugupidamises seisis, kirjutati talle mõisaaidast viis kuli rukkeid .. J. Mändmets.

alla kirjutama
allkirja andma, allkirjaga kinnitama. Kirjale, käskkirjale, korraldusele, kokkuleppele, aktile alla kirjutama. Kirjutas vekslile (oma nime) alla. Palvekirjale kirjutasid alla paljud inimesed. Kirjutage siia alla, et olete protokolli läbi lugenud, avansi kätte saanud! Rahuleping on juba alla kirjutatud. || piltl millegagi nõus olema, midagi toetama. Sellele seisukohale kirjutan kahe käega alla.

ette kirjutama

1. eeskujuks, näiteks kirjutama. Kirjutas lapsele tähed ette.
2. määrama, ette nägema; mingis suhtes nõudmisi esitama. Täidab kuulekalt, mis kõrgemalt poolt ette kirjutatakse. Ära tule mulle ette kirjutama, mida ma võin teha, kuidas pean elama! Käitub nii, nagu etikett ette kirjutab.

juurde kirjutama
aruandluses midagi tegelikust rohkem näitama. *Napatust oli tulnud kiri, et sealne ehitusbrigaad kirjutab kohutavalt juurde .. H. Lehiste.

kokku kirjutama

1. ühes sõnas, liitsõnana kirjutama; ant. lahku kirjutama. Ühendverbid kirjutatakse osas vormides kokku, osas lahku. Täiendsõna kirjutatakse neil juhtudel põhisõnaga kokku.
2. mitmesuguse materjali, eri allikate alusel midagi kirjutama. Materjali on piisavalt, on vaja hakata artiklit kokku kirjutama.
3. kõnek midagi kergekaalulist v. alusetut kirjutama; valmis vorpima, kokku soperdama. Näita, mis sa siin tema kohta oled kokku kirjutanud! *Üks mõttetu sõnademulin see on küll, mis Allemann seal oma lehes kokku kirjutab. J. Kärner.

korstnasse kirjutama vt korsten

kõrva taha kirjutama vt kõrv

lahku kirjutama
eraldi sõnadena kirjutama; ant. kokku kirjutama (1. täh.) Parem on see ühend lahku kirjutada.

läbi kirjutama
kõnek midagi täpsustavalt, viimistlevalt, uuesti kirjutama. Artikli käsikiri tuleb veel kord läbi kirjutada.

maha kirjutama

1. kelleltki v. millestki teat. teksti vms. ära kirjutama. Õpilastel tuli tekst tahvlilt maha kirjutada. Kirjutasin laulu sõnad plaadi pealt maha. Poiss kirjutas ülesanded naabrilt, teiste pealt maha. || plagieerima, kopeerima. *Olen leidnud Hjalmar Södenbergil viis-kuus motiivi, seisukorda, repliiki, mis otsekui Anatole France'ilt maha kirjutatud .. F. Tuglas.
2. kõnek koosseisust välja arvama; maha kandma. Joodik tüürimees kirjutati laevalt maha. *Mis [kirsid] tee peal riknevad, need kirjutame aktiga maha .. J. Järvet.
3. hrv midagi algusest lõpuni, kogu ulatuses kirja panema. *Reisikirjade kompositsiooni kohaselt oleks mul nüüd aeg lühidalt maha kirjutada kogu Ungari ajalugu .. J. Sütiste.

nina peale ~ ninale kirjutama vt nina

sisse kirjutama

1. kuhugi, millessegi kirjutama. Kirjutas raamatusse oma nime sisse.
2. sisse registreerima, elanike registrisse kandma. Ta on sellesse majja, Tallinna sisse kirjutatud. Merle elas tädi juures mitu kuud sisse kirjutamata.

tuulde ~ tuule peale kirjutama vt tuul

välja kirjutama

1. väljakirjutisi tegema. Kirjutas endale raamatust välja vajalikud andmed. Kirjuta harjutusest välja kõik nimisõnad!
2. kellegi lahkumist vormistama; välja registreerima. Naine kirjutati haiglast tervenenuna välja. Vanasti tuli endisest elukohast enne välja kirjutada, kui sai uude sisse registreerida.
3. kellelegi mingit dokumenti, ametlikku paberit vormistama. Orderit, luba, töökäsku välja kirjutama. Saateleht, arve on välja kirjutatud Tallinnas. Arst kirjutas välja surmatunnistuse, retsepti, ravimi.
4. täielikul kujul, lühendamata kirjutama. Asutuse nimi tuleb täielikult välja kirjutada. Kas eesnimi tuleb ka välja kirjutada?

ära kirjutama

1. midagi kusagilt, millegi põhjal kirja panema. Kirjuta endale siit need aadressid ära! Laulu tekst tuleb ajakirjast ära kirjutada.
2. valmis v. lõpuni kirjutama. Kas sa kodused ülesanded ära kirjutasid?

üles kirjutama
kirja panema, üles märkima; kirjutades registreerima, kirja pannes arvele võtma. Kirjuta mu telefoninumber üles! Kirjutasin paberilehele üles, mis on vaja linnast tuua. Rahvaluulekogujad kirjutasid usinasti rahvajutte üles. Vekslid läksid protesti ja pristav kirjutas loomad ja majakraami üles. *Ja ega seal viga olnud: võta vili vastu, lase kaalule tõsta, kirjuta üles, tee suitsu. L. Promet.

ümber kirjutama
uuesti (parandustega) kirjutama. Käsikiri tuleb ümber kirjutada. Pean oma märkmed korralikult, puhtalt ümber kirjutama. || uuesti kirjutades paljundama. Keskajal kirjutati kloostrites raamatuid ümber.

kokku ‹adv›

1. ühtekokku (eri osade, eri elementide liitmise summa, ka millegi kogusumma, koguhulga kohta). Kolm ja viis on kokku kaheksa. Kõik kokku teeb umbes sada krooni. Meid oli kokku kenake hulk mehi. Sinuga kokku on meid kuus. Ta teab rohkem kui meie mõlemad kokku. Kahe peale kokku saime tööga toime. Majas oli kokku kümme korterit. Raamatus on kokku üle 500 lehekülje. Kokku moodustati 15 valimisjaoskonda. Sõda kestis kokku kolm aastat. Sinine ja kollane kokku annavad rohelise. *Ei, ei see polnudki päris sumin, see oli jorin, mõmin, kumin, urin – kõik kokku. R. Roht.
2. ühte kohta, üheks rühmaks. Kannab kive kokku. Hein, kuiv loog riisuti kokku. Metsamaterjal veeti laoplatsile kokku. Korja klaasikillud põrandalt kokku! Tuisk ajab lund hangedesse kokku. Korjas oma kimpsud-kompsud kokku. Kahmiti kokku, mis ette juhtus. Pakib oma asjad kokku. Külarahvas käsutati, aeti kokku. Ostis toiduaineid, vilja, kariloomi kokku. Ajab, ahnitseb, kraabib raha, vara kokku. Korjandusega saadi kokku mitusada krooni. Koosolek, istungjärk kutsuti kokku. Komisjon tuleb homme kokku. Muljeid võib kokku võtta paari-kolme lausega. Hakati eeskava kokku seadma. Külalisi oli mitmelt poolt kokku sõitnud. Rahvast tuli murdu kokku. Siia jookseb mitu teed kokku. | (abstraktsemais ja piltlikes väljendites). Võtab kogu jõu, julguse kokku. Tuleb end kokku võtta. Siia jooksid kõik niidid kokku. || (arvude liitmise, tähtede sõnadeks lugemise kohta). Kokku arvama, rehkendama. Laps õppis sõnu kokku veerima. Õhtul võeti arved kokku. Loeb kopikaid kokku.
3. teineteise vastu v. päris lähedale. Nende õlad puutusid kokku. Autod põrkasid kokku. Jooksis vastutulijaga kokku. Lauad lükati kokku. Litsus, pigistas, surus huuled, hambad tugevasti kokku. Sõdur lõi kannad kokku. Naine lõi üllatusest käsi kokku. Sünnipäevalapse terviseks löödi klaasid kokku. Tõmbas aknakardinad kokku. Poisid läksid käsitsi, rinnutsi, sülitsi kokku, panid, pistsid rinnad kokku. Tüdrukud pistsid pead kokku ja hakkasid sosistama. *Kostis vägev sulpsatus, vesi lõi üle ta pea kokku .. H. Mänd. || vastamisi, kontakti, kokkupuutesse. Juhtus, sai, trehvas tuttavaga tänaval kokku. Soodus juhus viis meid paari aasta pärast taas kokku. Oma elus oli tal tulnud kokku puutuda väga mitmesuguste inimestega. Põrkas oma töös kokku mitmesuguste raskustega. Ma ei ole varem seesuguste probleemidega kokku puutunud.
4. (eri osade tervikuks v. üheks rühmaks ühendamise, üksteise külge liitmise v. liitumise kohta). Kokku jootma, kleepima, liimima, monteerima, keevitama. Sidus oma pambud paelaga kokku. Ajakirjad on aastate kaupa kokku köidetud. Sõlmib nöörijupid kokku. Paberilehed on klambritega kokku pandud. Palmitses juuksed kokku. Asulad kasvasid aja jooksul kokku. Murdunud luu kasvas valesti kokku. Teeharud jooksevad eespool kokku. Taevas sulas silmapiiril merega kokku. Kiiruga kokkuklopsitud barakid. || (inimeste kohta:) kellegagi v. millegagi ühte, ühtekuuluvaks. Nad olid omavahel nagu kokku laulatatud. Mul on raske lahkuda, olen sinuga nende aastate jooksul kokku kasvanud. Salme elavat ühe teetöölisega kokku.
5. mingi ainega määrdunuks v. kaetuks. Riided said poriga, käed liimiga kokku. Määrisin näo ööseks kreemiga kokku.
6. koomale, vähem ruumi võtvaks, ka kägarasse, nutsakuks vms. Kokku suruma, käänama. Matkajad panid telgi, välivoodi kokku. Kortsutas, kägardas paberi, kirja kokku. Surus, pigistas taskuräti nutsakusse kokku. Puulehed keerdusid palavaga kokku. Rullib maakaardi kokku. Ema pani särgid korralikult kokku. Keris köie kokku. Murdis paberi, ajalehe neljaks kokku. Pani rihma kahekorra kokku. Vajutab liigendnoa kokku. Riie tõmbus pesemisel kokku. Põrandalauad kuivavad kokku. Tool vajus kokku. Maja varises kokku. Koor ei tahtnud kokku minna. Piim läks keetmisel kokku. || ahtamaks, kitsamaks. Kuduja hakkas sukapöida kokku võtma. || tiheda(ma)lt, kindla(ma)lt millegi ümber. Mantel on vööga kokku tõmmatud. Ohelik, nöör jooksis käe ümber kokku. Blokaadirõngas tõmbus üha enam kokku.
7. (koos vastava verbiga nõrkemise, hukkumise, hävimise, kahanemise vms. kohta). Mees vajus väsimusest, ülepingutusest, nõrkusest kokku. Langes ühel päeval oma töölaua taga kokku. Plaanid, lootused, unistused varisesid kokku. Raha, teenistus otse sulab kokku.
8. esineb ühisele otsusele jõudmist märkivates ühendites. Lepiti kokku kohtuda kell viis. Lepiti hinna suhtes kokku. Räägiti kokku, et asutakse varakult teele. Pikema tingimise ja kauplemise järel saadi kaubad kokku. *Siis pidasid poisid päeval nõu kokku, et võtavad ise paar kärge mett sellest puust välja .. J. Parijõgi.
9. esineb (omavahelist) kooskõla, sobivust väljendavais ühendites. Nende iseloomud ei sobinud kokku. Need värvitoonid ei hakka kokku. Tunnistajate seletused, arvamused ei langenud päriselt kokku. See ei käi tema mõttelaadiga kokku. Tema teod ei lähe alati sõnadega kokku. Püüti erinevaid arvamusi kuidagi kokku klapitada. || (ühendites, mis osutavad kellegagi ühel nõul, üksmeeles olekule v. tegutsemisele). Sõbrad hoidsid alati kokku. Ta oli äraandja, mängis vastasega kokku. || (ühendites, mis märgivad ühtelangevust, kattuvust). Tuleb vaadata, et koosolek ajaliselt kokku ei langeks mõne teise üritusega. Joonise kokkumurdmisel peavad punktid A ja B kokku langema.
10. ‹ühendverbi osana› kõnek esineb rääkimist, samuti mõningates tegevust märkivates ühendverbides ning rõhutab tulemuse ebamäärasust, segasust, mittesoovitavust vms. Mida ta küll kokku rääkis, kokku valetas. Vaata, et sa prohmakat kokku ei keera! Milliseid rumalusi küll inimene võib kokku mõelda! *Sest mis nad siin nõlval on kokku keetnud, ei ole künd, vaid lojuste tegu. E. Rannet.
11. ‹koos verbiga hoidma› väljendab säästmist. Raha, materjali, tööaega kokku hoidma. Hoidsin kõiges kokku. *Kõige selle kujutamisel ei hoia autor kokku värve .. R. Parve.

juhe jookseb kokku vt juhe

maad ja ilmad ~ maad ja taevad kokku vt maa

maad ja taevast kokku vanduma vt maa

ninasid kokku pistma vt nina

oma konte kokku korjama vt kont

otsa otsaga kokku saama ~ viima vt ots [-a]

putru kokku keetma vt puder

rinda ~ rindu kokku pistma ~ lööma vt rind

sarvi kokku lööma ~ panema vt sarv

suppi kokku keetma vt supp